kohe pudeli järgi ja arvatakse, et alkohol uputab mured. Hetkeks muidugi küll, aga samas alkohoolne jook paneb ennast tundma siis alaväärsena ja annab tunde, et elul pole mõtet. Ja nii iga teine kipub oma elu kallale sellises situatsioonis. Seega ma üldse ei imesta, et Eesti on oma suitsiididega tabeli ees otsas, kui Eesti rahvust tuntakse kui viinarahvast. ,,Mastaapsetes kogustes alkoholi konsumeerinud organism toodab jääkaineid, mille üks toimemehhanism on tekitada inimeses vastupandamatu vajaduse rasvase ning vähekvaliteetse toidu järele" nii on kirjas Mihkel Raua raamatus ,,Musta pori näkku", mis on enam kui õige. Paratamatult kui alkoholi on kulistatud kerre mõnustes kogustes, siis vähemalt minul, tekib küll vajadus mingi krõpsu, küüslauguleibade või McDonaldsi purksi järgi. Nii et juues alkoholi, tuleb ainult kaloreid juurde.
kaitseks välja astuma, saadavad laiali ka informatsiooni abipalvega naabermõisatest. Kuna talupoejad jätsid adrakohtuniku ette ilmumata, ilmub viimane Mahtrasse, kaasas 50 sõdurit. 2. juuniks kutsutakse tõrkujad mõisa. Päädib sellega, et nendega koos tulevad ka teised talupojad, samuti naaberkihelkondade talupojad, kokku 700-800 talumeest. Talupojad lähevad mõisa õuele, sõdurid piiratakse ümber. Talupojad on eelnevalt konsumeerinud mitmeid julgustavaid jooke, tekib sõnelus. Mõne aja pärast jõutakse tõuklemiseni. Mehed on üsna käredad, esitavad mitmesuguseid nõudmisi. Sõneluse käigus (arvatavasti Jüri Tork) olevat ühte sõjaväe majorit löönud. Sellest piisas, sellele vastati püssilasuga, talupoeg sai surma. See oli signaaliks teistele talupoegadele, kes sõduritele aiateivastega kallale kargasid. Esialgu lõppes see talupoegade võiduga. Lõppsaldo oli see, et korralikult olid peksa saanud 13 sõdurit,
annaabi.ee 
