mõistuspärane korraldus. Eesmärk luua korrastatud inimsuhted, milles iga isiku vabadus oleks üldkehtivates seadustes kooskõlastatud kogu ülejäänud kodanike vabadustega ning kindlustaks kodanikevahelise õigusliku võrdsuse. Teaduslik mõtteviis esitab riiklust kui sotsiaalse ühiselu vorm. Selleks et mõista riiki, tuleb tema arenemist vaadata juba ajaloost. Riik kui võimuorganisatsioon. Püütakse leida omavahelisi seoseid ja siis neid korrastada. Antropoloogiline konstseptsioon. Riikluse tekkimist seostatakse inimese loomusega, samuti ka riikluse iseloomu. Riiklus on inimeste teadliku otsuse või kokkuleppe tagajärg, mille eesmärgiks on ühiskonna tõusmine metsluse astmelt tsiviliseeritud kooselu tasemele. Ühiskondlik leping sõlmitakse inimeste agressivsuse ja oma saamahimu kontrollimiseks ja ohjamiseks Riigiteooriad Võim tähendab võimet allutada võõras tahe s.o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria
universaalsed. Inimõigused võõrandamatud. Kui õigus elule on nt inimõigus, siis miks mõnes riigis surmanuhtlus. *loomuõigus Hugo Grotius. keskajal jumalaga kõik seotud siis keskaja lõpul modernismis jumal ei ole kõige tähtsam 15 Loomuõigus pole kõikjal sama ntk abordiõigust ei saa olla meestel Loodi printsiibid - VÕRDSUS ja VABADUS. Võrdust käsitletakse erinevalt, fundamentaalne konstseptsioon ütleb, et teatud viisil on inimesed võrdsed,Prantsuse deklr. ütleb, et loomu poolest oleme võrdselt. Arvamus on, et kohelda tuleb võrdselt, kuigi Eesti ja Soome arusaamas on siiski erisusi - unisex on Soomes väga teema ja Eestis mitte. Vabadus tähendab valikuvabadust, saame otsustada, kuidas elada, keegi ei saa tulla seletama. Sõnavabadus, usuvabadus jne. Kuigi ükski vabadus ei ole absoluutne. Läbi seina siiski ei saa
annaabi.ee 
