liituma ja valgete ülemvõimule vastu hakkama. Räpmuusikale omane naistevaenulikkus. Mässaja arhhetüüp. Saab defineerida kahe aspekti kaudu: loomult meesarhhetüüp, isegi kui kandjaks on naine. Arhhetüübi loomus on sümboolne lahkulöömine emakujust. Mässu loomus suunatud naisprintsiibi vastu. Mässu akti olemuseks sünniakti... Paglia ,,Sex art and american coulture" (naine ollaks, kuid meheks peab saama) Et midagi luua, tuleb vana hävitada. Naine loomult bioloogiline konstruktusioon, mees ühiskonnas kui kultuuriline moodustis. Naise roll meest tagasi hoida. Rokkmuusika kontekstis on naine tähistanud alati midagi ahistavat, mis takistab päriselt meheks saamast abielu, kodu jne. Konflikt mees ja naisprintsiibi vahel mässumeelsus. 16.11.10 Rolling Stones ,,I can't get no sadisfaction". Rahulduse mõiste üleüldiselt, vastuoluline mõiste 60ndatest ja sealt edasi. Mässaja nõuab rahuldust, tema siht, püüdleb/ihaldab
intertekst on lihtsalt kõikide allikate teavustamine. siin on sarnasusi lacani käsitlusega : inimese mina sünnib keelde sisenemise kaudu [sellega on tegelt keerulisem, sest ka primaatidel, elevantidel ja delfiinidel on olemas minateadvus : suht kavala katsega tuvastatud] teksti jääb alati tähendusi üle. teksti lugemise juures osalevadki need ülejäävad tähendused, teksti saab lugeda üha uutel viisidel, see ei ole mingi lõpetatud konstruktusioon. ka erinevad inimsed loevad tekste täiesti erinevalt. kui ajalooline tekstitõlgendus uurib, kust tekst tuleb ja kes on tema autor. strukturalistlik tõlgendus tegi suuri korrektuur. saussure'il oli probleem diakroonilise keeleteaduse suhtes. barthes'i panus on oluliselt erinev : kuidas lugemine täjendusi loob : see ei ole range strukturalistlik meetod. barthesi jaotus : loetav tekst ja kirjutatav tekst