Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism Selleks, et mõista õppimist, oleks vaja pöörata tähelepanu kontruktivismiilmingutele, kuna õppematerjali individuaalne tõlgendamine on igasuguse õppimisega kaasnev tegevus. Seetõttu lasus kahtlus Ausubeli arvamusel, mis väidab, et tõhusaimaks õpetamisviisiks on täiskasvanu loogika alusel korralikult sätitud teema sisu vahetu edasiandmine õppijale. Enam on kooskõla leitud konstruktivistlikel õppimiskujutlustel Bruneri arusaamadega. Näiteks õpitava materjali omandamine ühiste keskpunktide ehk kontsentritena. Küll aga ei lähe konstruktivistliku mõtteviisiga kokku Bruneri ideega õpetamisest kui teadusdistsipliini loogika vahendamisest 4 õppijatele avastusliku õppeviisi edastamise teel. Nimelt arvavad konstruktivistid, et see
ja spetsiifiliste kunstimeediumide jäljendamisel, võib kõige paremini olla näha, vaadates väikelaste saviga tegelemist. Lapsed vanuses 3 aastat, kes toimetavad mitte intrusiivses eneseavastamise keskkonnas, kipuvad olema palju rohkem piiratud ainevaldkonna, skaalade, detailide ja stiilide mitmekesisuse poolt, kui need, kellel on asjakohane juhendamine (Kindler, 1997). Aga võib-olla kõige olulisem, tundlikum õppimine, mis tugineb konstruktivistlikel lähenemisviisidel ja juhib aktiivselt lapsi oluliste avastuste suunas, mis toetavad nende kujutamis püüdlusi, tähendab õnnestumise tunnet ja uhkust, mis toetab laste huvi loominguliste püüdluste vastu ja julgustab neid jätkama selle kujutamisvahendi kasutamist ja edasiarendamist. Sellist soovitatud täiskasvanu õpetuslikku sekkumist, saab lihtsalt integreerida mängulisse vormi, oskuslikud ja tundlikud õpetajad võivad viia läbi tohutu muutuse laste
annaabi.ee 
