uut elukeskkonda. Sellest sai konstruktivism. Hiljem levis see ka läände ja konstruktivismiks hakati nimetama kõiki abstraktse kunsti variante, kus kujundid konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Vene konstruktivistide arust ei olnud maalikunst midagi väärt, kunst pidi olema mitte näituse- või luksusese vaid aktiivselt osalema esemete tootmises, trükiplakatites või monumentides. Vene Konstruktiviste: Vladimir Tatlin (II Internatsionaali monumendi makett); Aleksandr Rodtsenko. USA kunst (1900-1940.) 20. sajandi alguses oli USA rikas aga kunsti ja kultuuri oli vähe. Kunstis vaba turg ja üksikute erasponsorite abi. 1913. aastal toimus New Yorkis hiiglaslik kunstinäitus "Armory Show", mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti, mida rahvas eitas ja meedia naeruvääristas. Olenemata kõigest pani see näitus aluse moodsa kunsti levikule USA-s. Pariisi
peaks süvenema eelnevalt täpsemalt Amazonase, Madagaskari, Kesk-Aafrika ja Indoneesia vihmametsade floorasse eraldi. 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine Nende kontstruktivistide, kes toetavad Piaget’ koolkonna ideid, silmis on õppimine pigem individuaalne protsess. Laps õpib läbi uurimise ja avastamise. Samas suurem osa konstruktiviste toetab siiski ideed, et õppimine on kui sotsiaalne protsess. (Krull, 2000) Kõige enam mõjutavaks teguriks õppimise suhtes peetakse konstruktivistide poolt sotsiaalset suhtlemist õpilaste seas omavahel ning ka õpetajaga. Nõnda väidavad selle teooria pooldajad, et õppimine annab paremaid tulemusi siis, kui see toimub sotsiaalsetes olukordades, kus on võimalik arutelu kahe või enama isiku vahel. Õpilane on osa paljudest ühiskondlikest keskkondades, sealhulgas kodus ja klass