psühholoogias on nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda
nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka