Samuti on oluline tekkinud ehitusjäätmete organiseeritud sorteerimine, ladustamine ja taaskasutamine. Praegu lammutuses kasutatavad meetodid erinevad oluliselt vaid mõned aastakümned tagasi kasutuses olnutest. Toona töötati käsitsi ja hooneid lõhuti haamri, raudkangi või eskavaatori külge kinnitatud raudkuuli abil. Tänapäevased meetodid on muutunud tõhusamaks ja suure osa tööst teevad nüüd ära kaugjuhitavad robotid. Olenevalt hoone konstruksioonist, suurusest ja paiknemise asukohast on kasutusel erinevad meetodid: a) Longfront- 50meetri pikkuse noolega suurim lammutus masin, mis ulatud hoone 16nda korruseni. Masin töötab hüdraulilise rõhu abil. Masinal on mitmeid tööriistu nn:purustaja, mis suudab lõhkuda kuni meetri paksuse betoonkihi või näiteks rauakäärid, mis lõikavad läbi 40-50 cm terastalad. b) Õhkimine, mis muudab hoone sekunditega rusuhunnikuks. Selle meetodid kasutamine nõuab
Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju üle võetud puitehitiste konstruksioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Suur Hiina müür ei suutnud siiski tõrjuda kõiki vaenlasi. Mongolid eesotsas Tsingis-kahaaniga vallutasid Hiina 1210. Aastal ja nende võim püsis 1368. Aastani. Järgnes Mingi dünastia valitsemisaeg, mil hakati taastama hiinalikke traditsioone. 15. Sajandil ehtiati kivist keiserlik loss Pekingis