“mõnitasid kodumaad – lihast ema”, hävitasid võimsa riigi ja selle ühiskondliku korra. Destruktiivsete jõudude, viienda kolonni eesotsas olid “kangelased-purus- tajad” Gorbatšov ja Jeltsin. Kui “andetu ja otsustusvõimetu” Gorbatšov viis riigi kuristiku äärele, siis Jeltsin oma meeskonnaga andis viimase hoobi. Mitte GKTšP ei lagundanud riiki, vaid Jeltsin ja tema lähikondlased, kes kuulutasid Venemaa suveräänseks ja panid Belovežje kokkulepetega toime konstitutsioonivastase riigi- pöörde detsembris 1991. KGB esimehe Krjutškovi eeskujul väidab Rõžkov, et “Belovežje vandenõulased” Jeltsin, Gennadi Burbulis, Sergei Šahrai, Jegor Gaidar, Andrei Kozõrev ja Viktor Iljušin olid lääne “mõjuagendid” ning täitsid ookeanitaguste sõprade käsku. Riiki olevat lammutatud teadlikult ja plaanipäraselt, kusjuures dirigendi rollis oli USA. Autori stiilinäiteks nende sündmuste kirjel-
Tänapäevase konstitutsioonilise kontrolli ja seda teostava organi eellaseks peetakse 17. sajandil moodustatud Briti Salanõukogu. Selle pädevuses oli kontrollida, et kolooniate seadused vastaksid metropoli omadele. Konstitutsiooniline kontroll tänapäevases mõttes sai alguse 1803. a tehtud USA Ülemohtu otsusest asjas Marbury vs. Madison. Nimelt ei olnud USA konstitutsioonis märgitud, et Ülemkohus saab jätta kohaldamata konstitutsioonivastase s-e. Ülemkohus leidis, et konstitutsioon on riigi kõrgeim s ja teised s- peavad konstitutsioonile vastama, ja et kohus on pädev tunnistama seadusi konstitutsioonivastaseks. 14 Selle lahendiga pandi alus nn. angloameerika konstitutsioonilise kontrolli mudelile. Selle mudeli
annaabi.ee 
