Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastuvõtmine Põhiseaduse muutmine Piirangud konstitutsiooni muutmiseks Põhiseaduslikkuse järelevalve mõiste, mudelid ja seda teostavad organid Kontrolli liigid Riik Poliitiline reziim Demokraatlik reþiim Liberaalne reþiim Autoritaarne reþiim Totalitaarne reþiim Õigusriik Sotsiaalriik
pretsedendiõigus, kaks õiguskultuuri lähenevad. Jutt ei ole ega saagi olla kultuuride asendamisest – seda vist enamasti kardetaksegi –, vaid kultuuride kui suhteliselt iseseisva kvaliteediga õiguse tunnetusviiside konvergentsist, põimumisest. Seega on tegemist nii ajaloolise kui ka objektiivset tagapõhja omava protsessiga. Ilmselt seda ka tunnetatakse, sest Schlink lõpetab oma artikli alaosaga “Uus konstitutsiooniõigusteadus” (ibid 161–162). Kvalitatiivselt uue konstitutsiooniteooria vajalikkusest kõneldi ka 2005. aastal peetud konstitutsioonikohtute kollokviumil. Kuidagi ei tohiks tõsiselt võtta ettepanekuid ja üleskutseid õigusdogmaatikast loobumiseks. Õigusdogmaatikal on, mida õiguspraktikasse panustada. Nimetaksin esimesena õigusdogmaatika korrastavat rolli. Just õigusdogmaatika aitab korrastada – vahest isegi süstematiseerida – üha ulatuslikumaks muutuvat õigusmassiivi. Dogmaatikata oleks
annaabi.ee 
