Võimude lahusus- Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte Institutsioonid- Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Uus institutsionalist Douglass North väitis, et institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid Parlamentarism- Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Rahvusvahelite suhete iseloomustus- Rahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel. Akadeemilise distsipliinina on rahvusvahelised suhted politoloogia haru, mis uurib rahvusvahelisi suhteid
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel
Soome suurimad ekspordipartnerid 1999. aastal olid Saksamaa (13,0% kogu Soome ekspordist), Rootsi (10,0%), Suurbritannia (9,1 %), USA (7,9%), Prantsusmaa (5,3%), Holland (4,4%), Venemaa (4,1%), Itaalia (3,8%) ja Eesti (3,0%). 4. Riigikord Soome riigikord on parlamentaarne vabariik. Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus on või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid esindusfunktsioon. Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Parlamentaarses riigis on riigipea maa tseremoniaalne liider, kes sümboliseerib selle ühtsust ja suveräänsust. Ta on auhierarhias kõrgeimal kohal ja tal tuleb täita esindusülesandeid. Tal ei ole tegelikku poliitilist võimu. Riigipea ametinimetus võib olla kuningas, kuninganna, keiser, keisrinna või president
annaabi.ee 
