6) kui konstitutsioonis või konstitutsioonilistes aktides ette nähtud - riigipea valimine või nimetamine; 7) õigus põhimõtteliselt aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt, välja arvatud kohtult - kohtult võib ta teavet paluda, kuid kohus ei ole mingil juhul aruandev parlamendi ees; 8) kontaktid teiste riikide parlamentidega ning parlamentidevahelistes organisatsioonides osalemine; 9) kõrgema kohtu (sh ka konstitutsioonikohtunike) valimine või nimetamine; 10) sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; P. 4. STRUKTUUR Parlamendid on kas ühe- või kahekojalised. Kahekojalised parlamendid on enamasti tekkinud kolmel põhjusel: 1) ajalooliselt (Šveits - Liidukogu ja Rahvuskogu; Suurbritannia Alam- ja Lordide koda); 2) föderatsiooni alusel ( Saksa LV - Bundestag; Bundesrat); 3) kui üks koda on teise suhtes kontrolli(revisjoni)funktsioonis.
Teise maailmasõja järel on kõige laiemalt levinud lahenduseks mudel, milles kohtuliku järelevalve ülesanne väh viimase instantsina on eraldiseisval konstitutsioonikohtul. See mudel on mitmes variatsioonis Euroopa mandril valitsev. Nn Euroopa mudel vastandub ajalooliselt vanema mudeliga, mis tekkis USA-s ja Norras. Eesti on valinud mudeli, mis sarnaneb viimati nimetatuga selles mõttes, et Eesti on kehtestanud konstitutsioonikohtunike kogu täiesti ilma eraldiseisva konstitutsioonikohtuta. Paranduse nr Kongressile Vastuvõtmise Mida see muutis esitamise aasta aasta 11 1794 1798 andis osariikidele puutumatuse teatavate õigustoimingute suhtes 12 1803 1804 muutis presidendi ja asepresidendi valimist
annaabi.ee 
