Voltaire'i ei rahulda tegelase metslasepuhtus indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus. Charles de Montesquieu (1689-1755) oli valgustsajastu prantsuse poliitiline mõtleja, kirjanik ja teadlane. Ta on kuulus oma võimude lahususe poolest, millega seadusandlik võim kuulugu parlamendile, tädesaatev võim kuningale ja kohtuvõim sõltumatule kohtule. Tema teoses "Seaduste vaim" analüüsib kirjanik valitsemisvorme ja leiab, et parim on konstitutsioo monarhia, mille eeskujuks oli Inglismaal kehtiv parlamentaarne kord. Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, 3 seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust.
häälteenamus. PSJKS on õigusnormi hierarhias kõrgemal kui ÕKS. Siin kehtib reegel lex superior derogat legi inferiori. Lähtuvalt sellest ei saa Riigikogu sätestada ÕKS-s kohtumenetluse küsimusi. Samuti ei saa Riigikohus käsitada ÕKS §-i 17 ja § 18 lõiget 1 õiguskantsleri normikontrolli taotluse protsessuaalsete eeldustena, sest need peavad olema ära märgitud protsessi ennast sätestavas seaduses.*112 Konstitutsioo- niliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseaduse- vastane. Konstitutsioonilistes seadustes pole lubatud viitenormid lihtseadustele ega delegatsiooninormid täitevvõimu üldakti andmiseks küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste re- guleerimisesemesse.*113 Sellega seoses tekib küsimus õiguskantsleri konkreetse normikontrolli võimalikkusest. Kui seadusandja
annaabi.ee 
