Hent Kalmo (Mutual Assured Destruction) süsteemina.*64 Võrdlus on tabav eeskätt seetõttu, et juhib tähelepanu väga olulisele tõsiasjale: Euroopa Liidu õigusruumis on liikmesriikide ähvardus allutada ühenduse õigus agressiivsemale põhiseaduslikkuse järelevalvele vajalik tingimus selleks, et seda ähvardust ei peaks tegelikult ellu viima. Idee kompenseerivast konstitutsionalismist jätab varju õiguskordade vastastikuse mõju dünaamika, mis väljendub selles, et ülimuslik õiguskord kompenseerib liikmesriikide loovutatud õiguskaitset siis, kui liikmesriikide kohtud tuletavad aeg-ajalt meelde võimalust loovutatu tagasi võtta ja töötavad välja õigusliku doktriini, mis muudab selle ähvarduse usutavaks. 4. Lõpetuseks
valimisõiguse andmine naistele (19. saj. Algul ennekuulmatu ning alles 20. saj. Poolele on see muutunud Euroopas valitsevaks) lisaks ka parlamentide üleminek kahekojaliselt ühekojalisele (19. saj. Ei olnud tavaliselt üks koda valitav ning selle tähtsus seisnes selles, et kodade vahel kehtis konsensusprintsiip). Kusjuures üleminek ei toimu föderaalriikides, kuid seal on kahel kojal erinev funktsioon. Samuti toimub üleminek vabariigile. Konstitutsionalismist rääkides muutub 19. saj. Seadused ja õigusaktid palju täpsemaks, paraneb õigustehnika. 19. saj. Muutub tavapäraseks ja vältimatuks seadusandlik bülletään, muutub loomulikuks see, et seadus peab olema inimestele kättesaadav. Polifikatsiooni, mis oli veel üks oluline arengusuund, idee taga seisavad eelkõige liberaalsed poliitilised jõud. Rääkides koodeksites t 19. saj. Euroopas peame pidama silmas tõsiasja, et tollased koodeksid muutusid osaks rahvuslikust identiteediks.