kehtestamisest alates ning kuulutas välja üleminekuperioodi ja Eesti Vabariigi taastamise. Perioodi 1988-1991 Eesti ajaloos võib nimetada ka ,,seaduste sõja" perioodiks. Selles sõjas kasutas Eesti küllalt oskuslikult ja efektiivselt ära need legaalsed võimalused, mis oli jäetud nõukogude võimu poolt demokraatia demonstreerimiseks, kuid mõeldud tegelikkuses mittekasutamiseks. Kokkuvõtte avas see tee omariikluse taastamisele konstitutsionalismile ja demokraatiale kohasel rahumeelsel viisil. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib eristada kolme Eesti Vabariigi seadust, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. Neid võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: I Põhiseaduse tunnusejooned: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu; seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu
üleminekuperioodi ja Eesti Vabariigi taastamise. Perioodi 1988-1991 Eesti ajaloos võib nimetada ka ,,seaduste sõja" perioodiks. Selles sõjas kasutas Eesti küllalt oskuslikult ja efektiivselt ära need legaalsed võimalused, mis oli jäetud nõukogude võimu poolt demokraatia demonstreerimiseks, kuid mõeldud tegelikkuses mittekasutamiseks. Kokkuvõtte avas see tee omariikluse taastamisele konstitutsionalismile ja demokraatiale kohasel rahumeelsel viisil.18 2.2.3 1992. a. põhiseadus Riigipöördekatse Moskvas viis Eesti Ülemnõukogu vältimatu vajaduseni ennetavalt legitimeerida riigivõim ning seega iseseisvuse väljakuulutamiseni 20. augustil 1991. a. Selle otsuse riikliku iseseisvuse väljakuulutamisest nägi ette ka Põhiseaduse Assamblee moodustamise põhiseaduse väljatöötamiseks. Ülemnõukogu moodustas 60-liikmelise Põhiseadusliku
annaabi.ee 
