=> enamushääletus ei jäänud kitsendusklausliks, vaid kujunes peamiseks instrumendiks => konsensus jäi sisuliselt erandiks seda enam, et enamushääletusele omakorda lisatud erandiklausel lubas üksnes suuremat kaitstust... -> kuigi faktiliselt võeti otsuseid vastu konsensuslikult, siis selle taustal oli nüüd 'oht' enamushääletuseks Luksemburgi vetot kasutatakse harva Enamushääletus omandas erilise tähtsuse just möödunud perioodide (konstitutsionaliseerumise) taustal => algne tasakaal oli löödud paigast: > erinevalt tavapärasest rahvusvahelise läbikäimise kogemusest on nüüd liikmesriigid sõltuvuses normidest, mis võivad olla vastuvõetud ilma nende heakskiiduta Weiler: kuidas selline areng sai toimuda? i) vetoõigus tundus vähemtähtsam mõne tõrksa 'suure' tagantsundimise võimalusest ii) ei adutud hästi uuenduste tähtsust... enamushääletuse positiivsed aspektid: i) tõhusam otsustusprotsess;
=> enamushääletus ei jäänud kitsendusklausliks, vaid kujunes peamiseks instrumendiks => konsensus jäi sisuliselt erandiks seda enam, et enamushääletusele omakorda lisatud erandiklausel lubas üksnes suuremat kaitstust... -> kuigi faktiliselt võeti otsuseid vastu konsensuslikult, siis selle taustal oli nüüd 'oht' enamushääletuseks Luksemburgi vetot kasutatakse harva Enamushääletus omandas erilise tähtsuse just möödunud perioodide (konstitutsionaliseerumise) taustal => algne tasakaal oli löödud paigast: > erinevalt tavapärasest rahvusvahelise läbikäimise kogemusest on nüüd liikmesriigid sõltuvuses normidest, mis võivad olla vastuvõetud ilma nende heakskiiduta Weiler: kuidas selline areng sai toimuda? i) vetoõigus tundus vähemtähtsam mõne tõrksa 'suure' tagantsundimise võimalusest ii) ei adutud hästi uuenduste tähtsust... 41
annaabi.ee 
