1) Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon (riigivalitsemise vorm), riiklik korraldus, valimisõigus, KOV süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõik need normid on üldisel kujul sätestatud riigi põhiseaduses ja ka nn konstitusioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õiguste seas juhtiv koht, , sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Erineb ka spetsiiflise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus üks suurimaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata
jaotused. 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalituskorraldusõigus ja riigiõigus käsitlevad mõlemad (riigi- v KOV) organite ülesehitust, ülesannete ringi ja õiguslikku seisundit. Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel. Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status. Kattuvus eksisteerib ka selles, et KOV korralduse alust reguleeritakse PS s ja konstitusioonilistes seadustes. Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust. Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Kui riigiõigus põhineb suveräänsel (riigi) võimul, siis kohalikud omavalitsusüksused rajanevad õigusel omavalitsusele. Nende õiguslik status on reguleeeritud PS s ja sedustes. 3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus Kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus kuulub sisu poolest haldusõiguse eriossa, sest
annaabi.ee 
