ja põhiülesanded. Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument. Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes -- enamasti ajalooliselt -- juurdunud tõekspidamistest ja väärtustest. 3 Viide 2, lk 37 4 Viide 2, lk 63 5 Kuna põhiseadusandlik võim ei ole ainult ühekordse akti aluseks, vaid kestev jõud, mis võib igal ajal kehtestada uue õiguse, on see tõsiasi ka põhiseadusandja kontrolli mehhanismiks. Kui
Õiguslik järjepidevus: Vastu- ja pooltargumendid: - Valitud Kogu vabatahtlik otsus liituda NSVL-ga -1992. a PS vastuvõtmisel ei järgitud 1938. a PS ( see nägi ette riigiorganite nõusolekut, rahvas oli muutmis protsessist välistatud) - Erinev territoorium - Kõik aegub + Vabatahtlikkust tegelikult ei olnud, see oli vägivaldselt sunnitult saavutatud allakirjutamine + 1938 ps mittejärgimine ei ole 2 põhjusel relevantne, 1992 ps võttis vastu rahvas ise, rahval on õigus moodustada/konstitueerida uus riik, 1992. aastal oli revolutsiooniline situatsioon, mistõttuon legitiimne võtta selline ps vatsu; lisaks polnud olemas ps muutmiseks vajalikke konstitutsioonilisi organeid (oleks olnud ka vähem demokraatlik). 1992. A PS ON RAHVALEGITIMATSIOON + valdavas osas on siiski tegemist identse territooriumiga (ja ka rahvaga) + On olemas rahvusvahelise õiguse subjekte, kellel puudub mitu sajandit oma territoorium
(PäästeKomitee). Oli manifest kõigile Eestimaa rahvastele.(peeti silmas rahvusi). Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 1919 aprillis Asutava Kogu valimised salajase hääletamise teel. (MaaNõukogu poolt 24.nov.1918 määrati kord selleks, et EV konstitueerida) 23.aprill 1919 Asuava Kogu esmakordne kokkusaamine. Peaülesanne oli EV põhiseaduse väljatöötamine. Asutav Kogu 1919 4.juunil ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Kehtima hakkas 9. juunil. Iseloomustas Eestit kui iseseisvat, sõltumatut ja demokraatlikku riiki. Riigikeeleks nimetati eesti keel. (see on kolmandaks Eesti omariiklust konstitueerivad õigusaktiks, n-ö eelkonstitutsiooniks) 15.juuni 1920 I Eesti põhiseadus
annaabi.ee 
