Millised ümberkorraldused sellele järgnesid? Jakobiinid kukutati 1795. See tõi kaasa muudatused kirikupoliitikasse,uus konstitsioon,moodustati direktoorium. 13. Kuidas muutus rahvaesinduste nimetus revolutsiooni eel ja ajal? ENNE: generalstaadid,rahvuskogud ja asutavkogu PEALE: seadusandlik kogu(1791) , rahvuskonvent(1792) 14. Millisteks perioodideks võib jagada Prantsuse revolutsiooni? Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia, revolutisooniline vabariik. Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust. Kuninga hukkamine, kuna see muutis riigikorda. 17. Kas Sinu arvates oleks võinud revolutsiooni ära hoida? Põhjenda oma arvamust
Mia on valmis Michaeli lahkumise päeval temaga ära leppima , kuid ta jääb sellega hiljaks. Michael saadab Miale meili, et nad võiks jääda sõpradeks ning kohtuda uute inimestega. Mia langeb depressiooni ja ta mõtleb oma elu üle järgi. Pikka aega on ta lugenud ühte 400aastast raamatut mille on kirjutanud mitu sada aastat tagasi kunagine Genoovia printsess Amelia. Sealt luges ta et Genoovia vürstiriik on konstitsiooniline See tähendab seda, et Mia on ikka Genoovia printsess aga otsused võtab vastu tema isa Genoovia vürst. Nii naases Printsess Mia oma tavalise elu juurde tagasi, ta oli ikka veel printsess kuid nagu tai se ütles, et ta saab olla nüüd tavaline printsess kes käib tööl ja elab korteris
Monarhia. 1.absoluutne monarhia-koguvõim kuulub ühele isikule. 2.konstitsiooniline monarhia-jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb põhiseadsuega kooskõl. Vabariik. Võimuesindaja on valitavad. võib olla 2tüüpi.1.parlamentaarne vabariik. Valitsus peab andma aru oma tegemistest. 2.presidentaalne vabariik. Rahvas valib otse presidendi kui parlamendt(vene, usa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi,
vägivaldselt, vähene demokraatliku võimu autoriteet ja seaduskuulekus. Poliitilised lähenemisviisid: konservatiiivne oligarhia - võimul olev grupp hoiab vahendeid valimata enda käes pol. ja maj. võimu, taotledes ka traditsioonide ja religiooni säilimist. modernne oligarhia - veidi demokraatlikum ja uuendustele aldis. revolutsiooniline sotsialism - kitsas ringkond hoiab võimu ja naudib hüvesid, käsumajandus. konstitsiooniline demokraatia- võrdsed õigused, vabad valimised, avatud majandus, mõõdukas progress. Tegeliku suuna valik on väga keeruline ja oleneb paljudest aspektidest(ajalugu, religioon, asukoht) Poliitiline lagunemine: Rahvusliku iseseisvuse, moderniseerumise, maj. arengu ja sotsiaalsete liikumiste tulemusel tekivad rahva seas kõrgendatud nõudmised, millele erinevad juhid reageerivad erinevalt: 1. soovitavad kannatlikkust, proovivad veenda, et rahulik areng tagab stabiilse progressi. 2
annaabi.ee 
