rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Lisaks on Edvard Grieg kirjutanud suure klaverikontserti “Peer Gynt”. Grieg innustus rahvuslikust muusikast. Sibelius kirjutas sümfoonilisi poeeme (3) (Näiteks “Finlandia”). Romantismi ajastul tõusis tähelepanu keskmesse programmiline muusika ning Sibelius kirjutas programmilist muusikat. 3. Kuidas on nende kodumaad toetanud nende panust riigi kultuuri (nii elu ajal kui praegu)? Eduard Grieg ei olnud väga kuulus kodumaal. Ta andis konsterte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal, aga kodumaal ei peetud teda keskpärasest heliloojast kõrgemaks. Norra võimud ei andnud talle taotletud reisistipendiumi, aga pärast Lisztiga kohtumist, kes oli temast vaimustuses, avanesid Griegi ees seni suletud uksed ja ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Tema
-1870. aastatel. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Pulleritsu külakooli õpetajal Jaan Adamsonil tuli mõte rajada emakeelne kool. Et kooli loomist saaks ellu viida, loodi Eesti Aleksandrikooli komiteed. Eestvedajateks olid Hurt, Jannsen, Kölner ning Adamson ise. Komiteede eesmärgiks oli koguda raha eesti keelse kooli loomiseks kreiskooli tasemel, kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Korraldati näitusi, konsterte ja näitemänge. Kooli ehitamiseks vajalik summa saadi kokku ning Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse osteti maja. Kahjuks ei õnnestunud Aleksandrikooli eesti keelsena avada, küll aga venekeelsena. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid Jakobsoni lugemisõpikud, milles oli palju tekste eestlaste ajaloo kohta. Räägiti muistsest vabadusvõitlusest, erinevatest raskustest, millest eestlased läbi on käinud. Nendega sisendati lastele austust oma maa, keele ja kultuuri vastu.
annaabi.ee 
