1 Keskaja aiakunst Bütsantsi aed Bütsantsi kunst kujunes omanäoliseks 4-5 saj. Iseseiva kunstiliigina elas keskaja ja jätkus kirikunstis kuni tänapäevani välja. See on Lääne-Euroopa kunsti tugevalt mõjutanud. Bütsantsi aiakunst oli ülevoolavalt rikas ja särav. Võimsaim oli 8 saj. valitsenud Basileios I poolt Konstatinoopolisse rajatud aed- esines hellenimi ja rooma aiakunsti toredus, idamaade omapära. Ühe Bütsantsi aia keskseks ja omaseks jooneks on erilised veesüsteemid, purskaevude rohke kasutus. Kullast ja hõbedast valmistaud puud, mille okstel laulsid mehaanilised linnud. Üldisem oli antiigist pärine piiniakäbi motiiviga purskkaev. Bütsantsi aiakunst üksnes ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai ka ise mõjutusi sealt. Islami aed
keeltesse. 410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna. Eesti keskmine rauaaeg450-700.a 5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj. 451.a- leiab aset lahing Katalaunia aladel hunnide kuninga Attila ja roomlaste ning germaanlaste ühendatud jõudude vahel millega peatati hunnide sissetung. 476.a- germaanlaste väepealik Odoaker kukutab Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimusümboli Konstatinoopolisse, sellega lõppes antiikaeg ja hakkab keskaja algus Euroopas. Varakeskaeg Varakeskajal suurenevad vastuolud ilmalike valitsejate ja paavstide vahel. 756.a- Pippin lühike pani aluse paavstiriigle. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. Eesti noorem rauaaeg 9-13.saj 800.a- paavst kroonis frangi kuninga Karl Suure Rooma keisriks. 882
annaabi.ee 
