ontoloogilistele struktuuridele, mille tunnetamine on metafüüsika ülesandeks. Metafüüsika niisugune mõistmine eeldab aga seda, et teadmine oleva olemisest ja selle üldiseimatest määratlustest on ülepea võimalik. Traditsiooniline metafüüsika oli eeldanud vastava teadmise võimalikkust “naiivselt” ehk dogmaatiliselt (see tähendab: ilma seda eelnevalt kriitiliselt uurimata). Kant seevastu lähtub oma metafüüsika-käsitluses eelpool kirjeldatud ajaloolisest konstateeringust, et senine metafüüsika on ebaõnnestunud oma püüdlustes saavutada vastavat teadmist. See aga sunnib asetama küsimuse metafüüsika võimalikkuse tingimuste kohta ülepea. Küsimuse all on niisiis see, kas on võimalikud sünteetilised otsustused a priori tahtevabaduse, hinge surematuse ja jumala olemasolu kohta. Positiivne vastus antud küsimusele teeks alles tee lahti tulevase teadusliku metafüüsika loomisele. Selles mõttes on tulevase metafüüsika esmaseks
muutmine vabaks omandiks, millega sai võimalikuks maa vaba võõrandamine ja koormamine. Eraomand vabastati peaaegu kõikidest senisest piirangutest ja see muutus üksikisiku piiramatuks võimuks. Ainult linnade maavalduste puhul jäid püsima mõned vajalikud kohustused. 4. 19.sajand 19.sajandil toimus tagurpidine liikumine, mis sündis mõistmisest, et mitte iga üksikisiku puhul ei ole tingimata garanteeritud tema vabaduse mõõdukas kasutamine, ja konstateeringust, et moodsaid probleeme, mis kasvasid välja kapitalismi ja proletariaadi tekkimisest, ei saa lahendada üksnes piiramatu vabadusega. Üksikute võimsate isikute piiramatu vabadus võib viia paljude nõrkade vabaduse kaotuseni. Sotsialism võitles kapitali ja ettevõtjate vabaduse vastu, kommunism lõpuks üleüldse eraomandi vastu. 5. Natsionaalsotsialismi aeg Natsionaalsotsialism rõhutas põhimõtteliselt üldsuse eesõigust üksikindiviidi ees. Loomulikult viis see omandi edasise piiramiseni
annaabi.ee 
