Avignoni vangipõlv oli paavstivõimu madalseisu aeg keskajal. Jan Hus-(1371-1415) tsehi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor, oli üks katoliku kiriku teravamaid kriitikuid hiliskeskajal. Ta oli vastu paavsti ilmalikule võimule, väitis et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale kui Jumala teenrile. Suhi vaated leidsid tsehhide hulgas laia poolehoidu. Kirik kuulutas husi ketseriks ja kutsus ta Konstantzi kirikukogule oma õpetusest ning tegudest aru andma. Hus läkski, soovides oma vaateid kaitsta ja levitada, lootes keisri turbekirjale, mis pidi tagama tema julgeoleku. Konstanzis mõisteti Hus aga ketserina süüdi ja hukati 1415. a tuleriidal. 6.Ordud, inkvisitsioon Rüütliordud-Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, ordu lähtus Benetictuse reeglitest, kuid
Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Peale musta surma levis hoogsamalt ka ketserlus, mis omandas sotsiaalse värvingu. John Wycliff kritiseeris kiriku liigset ilmalikkust ning jumalateenistus pidi olema emakeelne. Jan Husi programm oli sarnane Wycliffi omale, kritiseerides veel vaimulike eelistamist armulaual ilmalikele. Husi nõudmised muutusid rahvuslikuks liikumiseks (saksavastane). 1415 põletati Hus Konstantzi kirikukogul. Jan Husi surm provotseeris hussiitide sõja. Tšehhid lõid edukalt tagasi sakslaste juhitud ristisõjad. Konflikt lõppes 1434 taboriitide lüüasaamisega. Itaalia oli pol killustatud ja maj arenenuim Euroopa piirkond. Aragonia käes oli mõlema Sitsiilia kuningriik. Kesk- Itaalias domineeris Paavstiriik ja Toskaana hertsogkond. Põhja-Itaalia oli äärmiselt killustatud. Kroonilised olid sisevõitlused linnades
annaabi.ee 
