Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe Kvasarite spektrid,kus hästituntud spektrijoonte lainepikkus on kasvanud mitmekordseks,kutsub esile nähtava vastuolu relatiivsusteooria põhiprintsiibi valguse kiiruse konstantsusega. Kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirguselepärssehk sünkrotonkiirgusele. Heledamate kvasarite kogukiirus ületab sadu kordi kõige heledamategalaktikate kiirguse. Esimesena avastatud ja kõige suurema näiva heledusega (12,8 tähesuurus) kvasari 3C273 absoluutne tähesuurus on 26, kui selline asuks meie Galaktika tsentris ja poleks varjatud tumeda aine poolt,paistaks ta meile umbes täiskuu heledusega .
Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, sagedased on niidukäharik, harilik laanik, harilik viherik, lainjas lehiksammal. Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge
saaks toimuda nii kiiresti, kui nad seda teevad. Muudatuste toimumisi mõõdavad NT-d molekulaarse kellaga (MK). MK hüpotees infokandjad makromolekulid muutuvad (evolutsioneeruvad) ajas ja ruumis pideva kiirusega. (Neid muutusi jälgides saame ka tuletada, millal jälgitavad taksonid lahknesid. Problemaatiline, sest ei pruugi toimuda morfoloogiline muutus (nt haid) ning muutused ei pruugi molekulides alati kajastuda (üksteist ära nullinud).) LV aga ei ole kooskõlas sellise konstantsusega, kuna adaptsioonid ei teki pideva ühtlase kiirusega. ND väidab vastu, et kui GT oleks ainus muudatusi põhjustav mehhanism ja LV toimiks ainult kahjulike elimineerijana, peaks varieeruvus olema tegelikkusest veel palju suurem. Märkida tuleb ka, et K räägib evolutsioonist eelkõige molekulaarsel tasandil, sest fenotüübilised muutused on tõepoolest ka tema sõnul valdavalt LV teene. 8. Evolutsioonipuu ja katastroofid
annaabi.ee 
