oma on koht (Estones. . . . dominum, cuius bona sunt propria, in malvam et in expeditionem sequentur..; U. B. 846, 27. IV. 1346). See viimane vasallidele antud eesõigus ei võinud isegi ordule enam meeldida, kui tema siin peremeheks sai. Ordu mõtles koguni selle peale, et mõnda temale kahjulikku eesõigust piirata, kuid see oli juba hilja ja tal ei olnud enam hästi võimalik seda läbi viia: vasallid olid valmis isegi välismaaga konspireerima (v. Transehe, n. t., lk. 14, 85). Lootus, võõrast ikkest pääseda, pidi nii eestlastel raugema. Küll oli saarlastega veel 1345-ndalgi aastal leping tehtud, kuid selle lepingu uueks tingimuseks oli sõjariistade väljaandmine ja oma kindluse mahalõhkumine. Igatahes ei ole suuremaist vastuhakkamistest järgneval ajal midagi enam kuulda. Maa oli elanikkudest ka Saaremaal hõredaks jäänud. Uutel vasallidel oli lõikust.
MINEVIKUS. Võimatu on ette kujutada mõju, mis need mõned sõnad Louis XHI-le avaldasid. Ta punastas ja kahvatas vaheldumisi. Kardinal nägi otsekohe, et ta ühe hoobiga võitis tagasi kõik, mis ta enne oli kaotanud. «Härra Buckingham Pariisis?» hüüdis ta. «Milleks ta siia sõitis?» «Kahtlemata selleks, et sõlmida salanõu teie vaenlastega -- hugenottide ja hispaanlastega.» «Ei, põrgupäralt, ei! Ta tuli proua de Chevreuse'i, proua de Longueville'i ja Condega konspireerima, et minu au rüvetada.» «Kõrgus, milline mõte! Kuninganna on väga korralik ja armastab teid selleks liiga palju.» «Naine on nõrk, härra kardinal,» ütles kuningas. «Ja mis sellesse puutub, et ta mind armastab, siis selle armastuse kohta on mul oma arvamus.» «Siiski ma kinnitan, et Buckinghami hertsog on tulnud Pariisi puhtpoliitilistcl põhjustel,» ütles kardinal. «Kuid mina olen veendunud, et ta on tulnud hoopis teissuguse eesmärgiga, härra kardinal
annaabi.ee 
