hukati kuskil väljaspool Roomat. Caligula õed Agrippina ja Livilla saadeti riigist välja ja nende vara konfisgeeriti. Järgmisel aastal avastas Caligula uue vandenõu ja käskis tappa Betilinius Bassuse. Selle mehe isa, Betilinius Capito oli sunnitud pealt vaatama seda hukkamist ja kui ta palus luba oma silmad sulgeda, siis Caligula käskis ka tema surmata. Et enda elu päästa teeskles Capito, et ta on üks konspiraatoritest ja lubas öelda ülejäänude nimed. Ta nimetas need, kelle mõju Caligula üle oli kõige kahjulikum ja tõi mitmele kaasa hävimise. Aga kui ta läks nii kaugele, et nimetas Caligula lähiringis olevaid inimesi, lasi Caligula ta siiski mõrvata. Lõpuks 41 aastal sai vandenõu läbi viidud. Caligula mõrvariteks loetakse peamiselt kahte meest: Cassius Chaerea ja Cornelius Sabinus. Troonipärijaks sai Claudius, Caligula onu. Claudiuse esimesed teod olid Caligula mõrvaritest lahti saamine
keisriperekonna auks. Kõik tõusid peale Katariina. Peeter vihastas seepeale ning pärast mõningat arupidamist karjus ta üle rahva Katariinale "Dura!". See andis mõista, et Katariinal tema kõrval tulevikku pole. · Etteteadlikult hakkasid konspiratoorid pärast seda Katariina nimel sõduritele veini ja raha jagama. Vaikimisi otsiti poolehoidu kõikide kaardiväe üksuste käest. · 27. Juuni õhtul arreteeriti kapten Passek, kes oli üks konspiraatoritest. See oli märgiks, et tegutseda tuleb kohe. Aleksei Orlov kihutas Katariinat Peterhoffist Sankt- Peterburgi tooma. Teepeal liitusid nendega ühteviisi kaardiväepolgud ning vandusid Katariinale truudust. · Nõnda sõitsid nad Kaasani Jumalaema katedraali juurde, kus Novgorodi peapiiskop kuulutas ta valitsejaks ning ta poja Paul Petrovitsi troonipärijaks. Edasi viis tee Talvepaleesse, kus ootasid truudusevannet andma Senati ja Püha Sinodi liikmed