Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Mõistet sisaldav kontsept: Kus on kirjas üldised tunnused ja määratlus,; see on alus terminite kasutamiseks. Stsenaarium; ettekujutus millesti nt kuhu on vaja minna ja mida selleks teha mingis situatsioonis. b Gestalt: tervik mille puhul tunnused on teadvustamata. Milleks meile need teadmised? Teisi rühmitusvõimalusi: abstraktsed/konkreetsed, universaalsed/rahvuslikud, üldised/individuaalsed. Mis vahe on kontseptil ja keeleüksusel? KÜ võib toetuda mingile osale kontseptist. Konspet on nagu vahendaja. Me saame ühte sama nähtus nimetada erinevate nimedaga: karu, mesikäpp. Me võime kasutada erinevaid väljeneide, sama asjade kohta: pane aken kinni, kas saaksid akna sulgeda? Mis on kääne, sõnavorm, lauseliige jne. See tuleneb keele kui vahendi uurimisest. Pedagoogi jaoks on need väga olulised asjad. Sidustekst kontsept Sidusteksti mentaalne baas konspt kui pertseptiivne /kognitiivne/afektiivne üksus. Afektiivne mida ma asjast arvan.
annaabi.ee 
