Salajane töö rahvusliku tuumajaama teemal Avalikest andmebaasidest pole mõtet otsida ka viiteid raportile 779 R, mis valmis Soome konsultatsioonifirmas RAMSE Eesti Energia ja majandusministeeriumi tellimusel detsembris 2002. Nimetatud töös, mille ülaservas jookseb läbivalt kiri "salajane", analüüsiti Eestisse oma tuumaelektrijaama rajamise otstarbekust. Soomlased vaatlesid tuumajaama puhul kaht varianti: · Eesti ehitab oma jaama, · osalemine rahvusvahelises konsortsiumis, mis rajab aatomijaama mõnda Balti riiki. RAMSE leidis, et oma jaam nõuab väga suurt ning vähemalt 20 aasta pikkuse tasuvusajaga investeeringut. Pärast seda saab jaam töötada laenuvabalt veel 2040 aastat. Häda tekib võimsusega. Uusi reaktoreid ehitatakse üldiselt võimsusega 10002000 MW, kuid Eesti tarbimine ja võrgu vastuvõtuvõime on nii väike, et siia sobiks 300400 MW jaam või - isegi väiksem. Eesti saaks kasutada ainult läbiproovitud tehnoloogiat
Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda. Tegelikult see ongi ainus mõistlik viis 14 VAATAME VIIE AASTA PERSPEKTIIVIS: KUHU MOBIILSUS TÖÖKESKKONNAS ARENEB, MILLISEID SEADMEID JA RAKENDUSI ME KASUTAME? Üks uus tehnoloogia on NFC (Near Field Communication), kus telefon on võimeline suhtlema teiste seadmetega lühikese vahemaa tagant (2-3 cm). EMT osaleb nelja Eesti pangaga konsortsiumis, millega on liitunud ka Ühinenud Piletid ja teised ettevõtted. Tehtud on ka teadusuuring teemal, kuidas võiks Eestis välja näha sellise tehnoloogia taristu, et kõik eluvaldkonnad seda kasutada saaksid. Esimese sammuna tõime välja krediitkaardi mobiiltelefonis, kus SIM-il on sama mikroprotsessor kui pangakaardil. Üks protsessor tõstetakse telefoni ja füüsilise rahakoti „viskame minema”. Suudame saavutada selle, et kui rahakotil on füüsilised piirid ja
annaabi.ee 
