ning ooperlikku esitust meenutav väljenduslaad. Selles võtmes on kirjutatud „Aventures“, „Nouvelles aventures“, mõlemad kolmele vokaalsolistile ja seitsmele instrumendile, kus tekstiks on häälikutest koosnev kujuteldav keel. Ent 1965. Aastal lõpetatud Reekviemis on need kaks stiili ühte tervikusse sulatatud. Kolmas 1960. Aastatel Ligetile iseloomulik stiilivõte oli pöördumine lihtsa tonaalse harmoonia poole. Konsoneerivad kooskõlad iselomustavad näiteks a cappella kooriteost „Lux Aeterna“ ning orkestripala „ Lontano“ (1967). Et vältida liiga elementaarset harmooniat meenutavat tulemust, avardas helilooja oma diatoonikat siiski ka laadi kõrvalastmete sissetoomisega. Aastatel 1985- 1995 kirjutas helilooja kaks klaverikogumikku, mis sisaldavad kokku 14 etüüdi, mida iseloomustab mängu tehniline nõudlikkus, rütmiline keerukus ning kunstiline küpsus
18.sajandil. Emotsionaalselt tajub inimene konsoneerivaid kooskõlasid rahulikena, tasakaalustatutena, sileda, dissoneerivaid agarahututena, pingelistena, karedatena. Küllap näitab see liikumine dissonantsi suunas ka elustiili muutumist aegade jooksul. Kuid ometi muusikaski dissonantsi pole liikumine absoluutne, sest nii nagu elu, mis muutub igavaks, kui kõik on sile ja tasane, kuid ka tapvalt väsitavaks, kui vaid pidev pinge, nii on ka muusikas mitte ainult konsoneerivad või dissoneerivad kooskõlad ei muuda teda meeldivaks, huvitavaks, erutarvaks, põnevaks sellisteks, mis ei jäta ükskõikseks, vaid nende vaheldumine, liikumine ühelt teisele. Kui kaks siinusheli, mille sagedus erineb mõne hertsi võtta, kõlavad nad üheaegselt, siiski tekkib tuiklemine, Kui sageduste erinevus on veidi rohkem kui 10 Hz, siis tekib eriline heli kvaliteet;helid sulavad kokku ühte sumisevasse, karedasse, dissoneerivasse tämbrisse.
sajandist eKr on hakanud moodi minema soolopillimäng (varem oli pillimäng alati koos lauluga). Moodi lähevad ka pillimeeste võistumängimised Apolloni auks korraldatavad nn Püütia mängud. Vana-Roomas on muusika osa pidustustest, gladiaatorite võistlustel. jne. Noodinäited vt. õpik Muusikateooria 7-astmelised heliread, vt. õpik Pythagoras (6./5. saj. vahetus eKr) muusika matemaatilise olemuse avastaja oktav e ½ konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid. Arv kui asjade tõelise olemuse kehastaja. Kogu maailm on arvulistes suhetes. Heli võnkumine. Planeetide, tähtede liikumine oma orbiitidel samuti võnkumine idee ,,sfääride harmooniast". Muusikateooria ja -praktika teineteist kuigivõrd ei mõjuta. Muusikaesteetika Platoni (5./4. saj. vahetus eKr, dialoogid ,,Riik", ,,Seadused") käsitlused muusika mõjust
annaabi.ee 
