nelja rutit. Praktikas võisid need kolm ruti astet osutada ebamäärastele, lainetavatele helikõrgustele, vähemalt lauljatel ja flöödimängijatel.12 Parema pildi saamist võiks aidata järgnev joonis (Joonis 2), milles Vana-India helisüsteem on püütud tõlkida Eroopalikku noodisüsteemi. Joonis 2. Ntyastras esitatud tonaalne süsteem: : aja-grma umbmäärased kõrgused. Nagu tabeliski näha, hõlmavad konsonantsed intervallid üheksat või 13 rutit, vastates seega ligikaudu euroopalikule p4-le ja p5-le. Igat grmat võib selle järgi vaadelda kui nende 11 Svara ja temast madalamale jääva svara vahele mahub 2-4 mikrotoonidest intervalli, mis kuuluvad ka selle ülemise svara juurde. 12 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22,pp.171. 5
ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb:1)universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest omadustest, inimese mälust, vanusest jpm);2)kultuurilised tegurid(nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed või mitmehäälsed);3)inimese individuaalsed eelistused. C.Stumft ,,Helide psüholoogia"-nt muusikas tekkivate kooskõlade erineva iseloomu uurimine, st miks mõned kooskõlad tunduvad kuulmisele püsivad ja konsonantsed, teised kooskõlad aga ebapüsivad ja dissonantsed.19. saj-l on piirid eri teadusvaldkondade vahel üsna hägusad. 20.saj.alguses uus suund saksa psüholoogias- gestaltpsüholoogia. Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi:1)induktiivne-alt üles, inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest;2)deduktiivne-ülalt alla, inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused. 20.saj.
annaabi.ee 
