1. Astmevaheldus tüvevaheldus, mille käigus muutub sõnatüvi käänamisel või pööramisel tugeva- või nõrgaastmelisemaks. Siiras, siira, siiras t (hääldus) kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de) anna n, an da (võrdle : jahi n, jahti da) Astmevaheldus jaguneb 1. Laadivaheldus 2. Vältevaheldus Laadivaheldus 1. on seotud häälikutega K, P, T, G, B, D, S võivad tüvest kaduda, võivad juurde tulla või mõne teise häälikuga asenduda (enamasti tüve teise silbi alguses) 2. nende olemasolu sõna tüves viitab tüve tugevale astmele 3
Võrdled käändsõnade juures ainsuse omastavad ja osastavat vormi. A-tüvi (ainsuse omastav) lamba (tugev aste, sest siin on alles klusiil b). B-tüvi (ainsuse osastav) lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud). Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi. A-tüvi (mina-vorm) hüppa-n (tugev aste, kaks p-d). B-tüvi (ta-vorm) hüpa-ta (nõrk aste, üks p). sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) b) Vokaalivaheldus tüvevokaal on vokaal, millega lõppeb sõna A-tüvi. Vokaalivahelduse teel moodustatakse mitmuse osastava käände vorme ja võrdlusastmeid. A u, i, e. U e. I e. E i (pesa:pesi) c) Kujuvaheldus sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED:
ülejäänud variantidel on i. Eks ämm kodus söö sütt. Näide: pärna pärni. Kujuvaheldus avaldab käändsõnades ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas ning pöörsõnade de- tegevusnimes, nud- kesksõnas ja lihtmineviku vormides. Kujuvaheldusega sõnadel lõpeb tüvi neis vormides konsonant, teistes vormides aga (tüve)vokaaliga. Konsonant tüvevarianti kutsutakse tüve konsonantkujuks, vokaallõpulist, on tüvel ainult vokaalkuju. Tüve konsonantkuju leiab, kui eraldada käändsõnadel osastava kääne lõpp -t või -d. Pöörsõnadel tuleb konsonantkuju leidmiseks eraldada nud-keskkõna tunnus. Näide: Käändsõnad Pöördsõnad Vokaalkuju Konsonantkuju Vokaalkuju Konsonantkuju Tuule Tuul-t Künna-n Künd-nud Hamba Hammas-t Õmble-n Õmmel-nud
annaabi.ee 
