a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i-poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. http://www.lastekas.ee/index.php?go=detail&id=1025
a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i- poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. Tulevikunägemus võru keelest. Hetkel tundub, et võru keel on jätkusuutlik ning ei sure veel niipea välja. Sellele aitab kaasa Võru linnas tegutsev riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut, alates aastast 1995, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist. Lk 5 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
seda kõrgem on F2 väärtus. Konsonantide hääleallikad on häälekurrud. Nende hääldamisel tekib resonants. Resoneerumisel on võnkumine väiksema intensiivsusega, ribad on heledamad. Mida tumedam, seda intensiivsem võnkumine. Hääleriba – spektrogrammi allosas olevad piki triibud, mis viitavad helilisusele. Nende järgi tuvastame nt helilisi klusiile. Palataliseerumisel on F 2 väärtus suurem. Poolvokaalse r-i puhul stabiilsust ei teki, hambasompudel ei teki sulgu. Helitutel konsonantidel puudub formantstruktuur. Hääleallikas on mujal. Kõnetrakti mingisse kohta tekitatakse sulg või ahtus. Helitutel klusiilidel tekib sulg. Hääldamisel tekib järsk energia, mida spektrogrammil on näha kriipsuna. Helilisusviive – helilisuse algamise aeg: kõigepealt vaikus, siis sulu tekitamine, hoidmine, vallandamine (sulu vallandumisele viitab järsk energia teke), siis helilisus. Helitute frikatiivide puhul tekib hõõrdumisel müra, mida kajastab spektrogramm. s-häälik on 4000
annaabi.ee 
