aidanud universaalpangandusel põhinev raamistik. Valuutakomitee tingimustes on finantsstabiilsuse säilitamiseks olulise tähtsusega finantssektori tugevus. Seetõttu on Eesti Panga poliitika rahareformijärgsel perioodil olnud suunatud pankade kapitaliseerituse tugevdamisele ning piisavate likviidsuspuhvrite kindlustamisele. Eesti pangandussektoris domineerivad kaks universaalpanka, mille turuosa moodustab kokku ligi 86%. Alates 1995. aastast hakkasid juhtivate pankade ümber moodustuma konsolideerimisgrupid, mis võimaldavad pankadel pakkuda laialdast valikut finantsteenuseid. Tänaseks omavad pangagruppide liikmed ka ca 95% liisingu- ja varahalduseturust ning ca 25% kindlustusturust. Viimastel aastatel on panganduses toimunud märkimisväärne tehnoloogiline areng, eelkõige elektroonilise panganduse vallas. 1998. aasta sügisel kahe suurema panga poolt korraldatud aktsiaemissioonide tulemusena omandasid Rootsi pangad neis strateegilise osaluse. Seoses
Teenuste mahu järgi: Jaepangad (teenindavad jaekliente) Hulgipangad (teenindavad teisi panku ja finantsasutusi) Territoriaalse tunnuse järgi: Kohalikud (nt linnapangad, regionaalpangad) Üleriigilised Rahvusvahelised Organisatsiooni tunnuse järgi: Ainult peakontorist koosnevad Filiaalide ja esindustega Konsolideerimisgrupid (kontsernid) Omandivormi järgi: Aktsiapangad Ühistupangad Riigipangad Munitsipaalpangad Finantsreitingu järgi: Kõrge reitinguga Keskmise reitinguga Madala reitinguga Muude tunnuste järgi (nt bilansimaht, omakapitali maht, põhiteenuste turuosa jne) 3. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile
annaabi.ee 
