Liivakamatel savidel on k väiksem. Kõrge nagu see on elastsusteoorias. Koormise vähenedes elastsest materjalist keha 1)/(logt 2logt1) plastsusega savidel võetakse k enamasti 7. taastab oma endise kuju. Pinnases taastub deformatsioon aga ainult tühisel Eespooltoodud valemist konsolidatsioonimooduli kohta nähtub, et selle Üks tuntuimaid empiirilisi seoseid on Terzaghi ja Pecki poolt esitatud määral. Elastsusteoorias iseloomustatakse materjali deformeeritavust leidmiseks on vaja teada pinnase veejuhtivust ja kokkusurutavust. Cc=0,009(W L-10), kus WL on voolavuspiir %-des. elastsusmooduliga
Väga väikese veejuhtivusega pinnase k saab määrata kaudselt, pinnase tihenemise kiiruse kaudu. Selleks tuleb arvutada näiteks Casagrande või Taylori meetodiga konsolidatsioonimoodul : 4 h2 N 50 h 2 Cv = = 0,197 2 t 50 t 50 Kus h on proovikeha algkõrgus ja N50 on ajategur Vajaduse korral saab konsolidatsioonimooduli kaudu arvutada filtratsioonimooduli. k = C v mv w Kokkusurutavusmooduli peab sellisel juhul arvutama konsolideerumise vältel toimunud suhtelise vajumi alusel kus sk h on proovikeha kõrgus enne vaadeldava koormise lisamist ja koormisastme suurus. mv = h Laboratoorne veejuhtivuse määramine võib olla seotud oluliste vigadega, mille peamised põhjused on: a) kasutatavad pinnaseproovid on vähem vi rohkem rikutud struktuuriga
Teisese konsolidatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse näitajat 2 - 1 C = (4.26) log t 2 - log t1 Eespooltoodud valemist konsolidatsioonimooduli kohta nähtub, et selle leidmiseks on vaja teada pinnase veejuhtivust ja kokkusurutavust. Kokkusurutavuse määramisega ei ole probleeme, kuid savi veejuhtivuse otsene leidmine ei ole enamasti võimalik Seepärast määratakse konsolidatsioonimoodul otseselt kompressiooniteimi andmetest. Selleks tuleb teimi käigus fikseerida proovi vajumise ajaline käik. Konsolidatsioonimooduli leidmiseks kasutatakse ühte kahest meetodist - Casagrande ehk aja logaritmi meetod või Taylori ehk aja