Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi (http://www.hot.ee). 3.7. Delegatiivne demokraatia See on lähedane hääletusdemokraatiale, kuid pole täielikult esindusdemokraatia, kuna valitud esindajad on oma tegevuses vabad otsustama nii nagu ise tahavad, olles piiratud vaid neil olevate reaalsete võimusuhetega. Tavaliselt selline demokraatlik valitsus, milles pole veel täielikule demokraatlikule reziimile omaseid toimivaid institutsioone ja konsolidaarsust. Kui peame silmas, et demokraatias on kõige peamiseks tunnuseks rahva enamuse tahte peegeldumine seadusandluses, siis tegelikkuses ei saa rääkida siiski demokraatiast, sest delegatiivse demokraatia puhul otsustavad rahvaesindajad ühiskonna asjade üle mitte rahva, vaid enda tahte kohaselt (http://www.hot.ee). 3.8. Hääletusdemokraatia Modernne kontseptsioon, mis rõhutab hääletamise tähtsust esindajate valimisel. Kaasajal
3.5. Delegatiivne demokraatia Delegatiivne demokraatia on lähedane hääletusdemokraatiale, kuid pole täielikult esindusdemokraatia. Seda selle tõttu, et valitud esindajad on oma tegevuses vabad otsustama nii nagu ise tahavad, olles piiratud vaid neil olevate reaalsete võimusuhetega. Tavaliselt eksisteerib delegatiivne demokraatia riikides, milles pole veel täielikule demokraatlikule režiimile omaseid toimivaid institutsioone ja konsolidaarsust. Demokraatias on kõige peamiseks tunnuseks rahva enamuse tahte peegeldumine seadusandluses. Kuid tuleb tõdeda, et delegatiivne demokraatia, kus rahvaesindajad otsustavad ühiskonna asjade üle mitte rahva, vaid oma tahte kohaselt, on väga kaugel demokraatiast. (Demokraatia liigid, 2004) 3.6. Pluralistlik demokraatia Pluralistlik demokraatia on modernne kontseptsioon, mis rõhutab huvide paljusust ning
annaabi.ee 
