sidusus - mulla võime vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel. 74. elastsuspiir - surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu 75. kõvadus - mõõduks on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuga keha. 76. kõvaduspiir - käsitatakse mulla ajutise vastupanuna välisjõule ning see oleneb lõimisest, orgaanilise aine ja veesisaldusest ning konsistensist. 77. plastilisusindeks - Kui indeks on üle 35, on muld suure paisumispotensiaaliga. Kui indeks on 25 siis muld paisub vähem 78. mulla küpsus - mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mullaharimiseks optimaalsed. 79. eriveotakistus - künniviilu lahtilõikamiseks, ümber pööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. 80
tähenda see, et tugevuse tegelikult põhjustab hõõre terade vahel. momendid. Leitakse dreenimata nihketugevus IL 0,75, 5.pehme 0,75 < IL 1,00 , 6. voolav IL > 1,00 Vertikaalkoormus põhjustab proovi tihenemise. Seetõttu iga erineva . ISO järgi nimetatakse pinnaseid olenevalt nende konsistensist IL järgnevalt: vertikaalkoormuse juures määratakse erineva tihedusega pinnase Nihketugevust on võimalik määrata ka surfi põhja jäetud terviku nihkekatsega. 1.väga pehme suurem kui 0,95, 2.pehme 0,75 kuni 0,95, 3.jäik 0,25 kuni nihketugevus. Katse on analoogiline laboratoorse liketeimiga ja andmete töötlus on 0,75 , 4.kva 0,00 kuni 0,25, 5.väga kõva alla 0,00
annaabi.ee 
