Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Selline lähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati mos italicus. Vastuolu tuli ületada tõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub allikakriitika, uuritakse teksti, keeleline analüüs on väga põhjalik.Glossaatorid loovad CIC sisemise ühtsuse. Teine koolkond postglossaatorid ehk konsiliaatorid (1250-1500). Palju nimetusi – praktikud jne neid peeti glossaatorite jäljendajateks, kes ise CIC tekstiga ei tegelenud Varajane ülikooliharidus kasvas ja arenes glossaatorite hoole all. Selle üheks eesmärgiks oli anda üliõpilastele oskus rakendada rooma õigust ehk täpsemalt öeldes glossaatorite poolt tõlgendatud Justinianuse õigust igapäevastes õiguslikes vaidlustes. Väitlustel, mille algatajaks näib olevat Bulgarus, oli korduvaks teemaks argielus
CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Sellinelähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati mos italicus . Va s t u o l u t u l i ületadatõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub a l l i k a k r i i t i k a , u u r i t a k s e t e k s t i , ke e l e l i n e a n a l ü ü s o n v ä g a p õ h j a l i k . Glossaatorid loovad CIC sisemise ühtsuse.Teine koolkond postglossaatorid ehk konsiliaatorid (1250-1500). Palju nimetusi – praktikud jne. neid peeti glossaatorite jäljendajateks,kes ise CIC tekstiga ei tegelenud. Varajane likooliharidus kasvas ja arenes glossaatorite hoole all. Selle heks eesmärgiks oli anda õpilastele o s ku s r a ke n d a d a ro o m a i g u s t e h k t ä p s e m a l t ö e l d e s g l o s s a a t o r i t e p o o l t t l g e n d a t u d J u s t i n i a n u s e i g u s t igapäevastes iguslikes vaidlustes.