kõik vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma loojanguga 529 Platoni Akadeemia sulgemisega. Kristlus oli tänu judaistlikule foonile seotud kõige erinevamate usuliste traditsioonidega. Siina on egiptuse, asüüria, babüloonia, pärsia päritolu mõtteid ja mõjutusi. Kõige olulisem on Kristluse enda ja tema õpilase loominguline panus. Eriti aga Paulus. Patristika: Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike põhiõpetuste fikseerimine).Algab Aureliuse Augustinuse loominguga ja lõpeb kristliku dogmaatika ja filosoofia vljakujunemisega. Skolastika: Varajane soklastika (9-12 saj), Kõrgsoklastika (13.saj), Hilisskolastika( 14-15.saj). Keskaega kujundavad elemendid: Kreeka haidus. Rooma riik ja õigus. Kristlik õpetus ja elulaad- Keldi, germaani ja slaavi rahavste ränne ja kultuurilised mõjutused. Hiljem araabia maailma mõju. Kolm märksõna: · Seostus religiooniga
· Kõige olulisem on aga Kristuse enda ja tema · Igasugune uuenduslikkus oli märk upsakusest, õpilaste loominguline panus. Eriti ap.Paulus. tähendas taganemist autoriteedist ja järelikult ka · Perioodid tõest. · Patristika · RETROSPEKTIIVSUS · Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike · Igasugune muutus viib paratamatult langusele. põhiõpetuste fikseerumine). · "Kõik, mis muutub, kaotab väärtuse." · Algab Aurelius Augustinuse loominguga ja lõppeb · Valitseb mimeetililine kultuur. kristliku dogmaatika ja filosoofia · Mõisted modernsus ja novus olid hinnangulised. väljakujunemisega
annaabi.ee 
