Tegelikult Liivimaal neid sinodeid ei peetud regulaarselt. 13.-14. sajandil tegu sellega, et meil pole allikaid, aga kui vaadata kogu hiliskeskaja kirikuelu Lääne- Euroopas, siis ega neid nii regulaarselt kui oleks pidanud ei peetud kusagil. 14. saj lisandusid siia üldised probleemid katoliku kirikus, skisma Avignoni ja Rooma paavstide vahel, mis oli taustaks konserialistlikule liikumisele?, idee, et kiriku sees peaks tõusma konsiilide roll, kollegiaalsuse roll ja konsiilide kaudu peaks kiriku distsipliini parandama. Vaimulike tähelepanu senisest enam sellele, mida lihtrahvas õigupoolest usub. Küsimus ei olnud formaal-juriidilises, vaid illiteraatide? igapäevaste usupraktikate juhtimises ja mõjutamises. 15. saj keskpaigas oli ka Liivimaa vaimulikkond konsilistrikult meelestatud. Konsilieristikud ideed on leidnud 1422?. aasta Maapäeval, kus muuhulgus kehtestati reeglid, mis puudutasid ka kirikuelu. 1428. ja 1437 korraldatud Riia ...sinodide ostsused?. Valgas
789. aastal hakkas ta pidama sõda slaavlastega ja seejärel 791. aastal avaaridega, 796. aastal rüüstas ta avaaride keskust ning tõi sealt kaasa suured ja hindamatud varandused. Sellest ajast saatis hakkas ta looma oma võimukeskust Aachenis. Karl oli haritud valitseja ja pidas kultuurist väga lugu, Aachenist kujundas ta omalaadse kultuurikeskuse, kus peeti sinodeid ja kus krooniti ka keisreid. Karl Suure kirikupoliitika sarnanes Bütsantsi mudelile, milles kirikute valitseja ja konsiilide kokkukutsuja on keiser. Karl valitses Frangi kiriku ja selle vara üle, määras kloostritesse piiskoppe oma soosingu järgi ning painutas vaimulikke üha enam riigi teenistuse alla. Kasutades ära segaseid ja pingelisi aegu Bütsantsi keisririigis ning tehes koostööd paavst Leo III-ndaga krooniti Karl 800. aastal Roomas keisriks. Karl suri 814. aastal ning tema lahkumise järel hakkas lagunema ka Frangi riik. Karl soovis
annaabi.ee 
