Eouroopa riikidega, kes ei soovinud, et Prantsusmaa liigselt tugevneks · 1870juulis-Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel.Prantsusmaa oli halvasti ette valmistanud, · 1870 4.septmeber- kuulutati Prantsusmaa taas vabariigiks · 1871- Pariisi barrikaad · 1893- sõlmiti sõjaline liit INGLISMAA · kuninganna Victoria valitse Inglismaal 1837-1901 · 1870- juhtival kohal olid liberaalid · 1870 teisel poolel hakkas kasvama konsevatiivide mõju · 1867- parlamendi reform · 1860 kujunes Iirimaal feenide liikumine, mis seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatud võitluse abil · 1870- Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks · 1893- loodi tööerakond e. Labor Party · 1901- kuningaks sai EDWARD 7 · 1905- tulid uuesti võimule liberaalid AMEERIKA ÜHENDRIIGID · 1860- valiti presidendiks Lincoln
raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19.saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. · Viktoriaanlik ajastu: Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837- 1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad. Peamiseks Inglismaa sisepoliitiliseks küsimuseks sai valijaskonna laiendamine. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaa nn pehkinud kohad (maapiirkonnad, mis olid võrreldes arenenud krahvkondadega märksa inimtühjemad, ent said saata parlamenti sama palju esindajaid, rahvarohked tööstuspiirkonnad). 1830.-1840.aastatel kujunes Inglismaal välja tsartistlik töölisliikumine (ing k
raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19. saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. 5.3. Viktoriaanlik ajastu: Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837-1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad. Peamiseks Inglismaa sisepoliitiliseks küsimuseks sai valijaskonna laiendamine. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaa nn pehkinud kohad (maapiirkonnad, mis olid võrreldes arenenud krahvkondadega märksa inimtühjemad, ent said saata parlamenti sama palju esindajaid, rahvarohked tööstuspiirkonnad). 1830.-1840.aastatel kujunes Inglismaal välja tsartistlik töölisliikumine (ing k People`s Charter
annaabi.ee 
