Sissejuhatus Aastal 1946 tegevust alustanud väikesest Tartu Puu- ja Aedviljatehasest kasvas välja Eesti Vabariigi üks suuremaid konservitööstuse ettevõtteid- Tartu Konservitehas ehk praeguse AS Salvest eelkäija. Missioon on teha tarbijate elu maitsvamaks ja mugavamaks. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu
( http://www.epa.ee/et/kuidas-saada-kaubamargile-kaitset/kuidas-saada-kaubamargile- kaitset-eestis) 7 2 SALVEST 1 Ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega tartu turule. 1951. aastal anti tehasele uus nimetus Tartu Konservitehas ja alustati õhukindlalt suletud toodete tootmist. Valmib esimene õhukindlalt suletud toode "Mulgi kapsad" 1956. aastal paigaldatakse esimene purgipesemis- ja etiketimasin. Nüüd ei pea enam käsitsi etikette purkidele peale kleepima. 1966. aastal valmis uus tootmishoone ja toodi Ungarist esimene imikutoitude liin ja alustati imikutoodete tootmist 11 tootenimetusega, millest tänaseni on tootmises: hõrk õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Toodeti esimesed lastekonservid
Jõgeva (6400 elanikku) kuulutati maakonnalinnaks alles 1947. aastal, tegelikult pole ta selleks aga saanudki, kui mitte arvestada puhtakujulisi haldusasutusi. Teeninduskeskusena on ta kehvapoolne ja olulisi tööstusettevõtteid seal polegi (Werol Tehased asub linnast tükk maad eemal). Õieti on Jõgeva Eesti suurim alev. Osalt - pareminigi kui Jõgeva ise - täidab maakonnalinna ülesandeid Põltsamaa (4800), kus on mitu pisiettevõtet ja konservitehas. Ent asendi tõttu regiooni nurgas ei sobi Põltsamaa teeninduskeskuseks suuremale tagamaale. Ta võikski olla tugev alev Järvamaal. Elva tekkis pisikese suvituslinnakesena. Nõukogude ajal sai tast peamiselt Tartu eeslinn. Viimastel aastatel on Elva areng aga võtnud hoopis uue suuna: Elva hakkab muutuma tööstuslinnaks. Algul oli siin vaid väikesi õmbluskäitisi nagu igas vähegi kopsakamas alevis. Seejärel asus Elva StGobaine'i klaasitööstus, Rõngust kolis üle väike
annaabi.ee 
