Kallid klassikaaslased tänapäevase muusika-konserveerituse juures on kujunenud täiesti omaette teemaks nn "sound" ehk kõlapilt. Esmapilgul tundub tegemist olevat väga subjektiivse mõistega - nagu ilugi, ühele meeldib üks, teisele teine. Kui ilu puhul on reeglina üheks selgeks kriteeriumiks sümmeetria, siis mis on selle analoog soundimaailmas? Igasugune muusika, olenemata stiilist, saab kõlada paljude arvates hästi või halvasti miks see nii on ning kuidas saavutada "ilusat" soundi, sellele proovib valgust heita Vanal ajal olid muusikud hinnas. Muusik olla oli auasi. Igasugune muusika tundmine alates nooditeadusest kuni laulmiseni välja oli kõrgelt hinnatud. Muusika oli mõeldud inimestes tunnete äratamiseks. Muusika aitas mõista inimmeeli sügavuti, panna märkama ilu enda ümber ning mõistma maailma. Muusikat sai vanal ajal kuulata ainult otseesituses, polnud võimalusi salvestamiseks ning seda ka ei vajatud. Kahjuks on tänapäeval muusi...
niss. Digitaalprojekti kavandamise järgus on tähtis teha kriitiline valik, millist materjali käsitleda ja avaldada. Materjali valikukriteeriumid sõltuvad projekti eesmärkidest, tehnoloogilistest ja rahalistest piirangutest, autoriõigusest ja intellektuaalomandi õigustest ning teiste digitaalprojektide olemasolust samas valdkonnas. Lisaks tuleb vaagida materjalile juurdepääsu. Digiteeritava materjali valikul on põhiline alljärgnev. · Hinnata originaalide konserveerituse astet ning nende asukoha kindlakstegemise ja digitaalkujul kättesaadavuse võimalusi. · Juurutada säilituspõhimõtted originaalidele, mis vajavad hädasti konserveerimist ja mille digitaalversioone ei saa algteoste kriitilise seisukorra tõttu kasutajatele kättesaadavaks teha. · Hinnata allikmaterjali asjakohasust siduskasutuseks. · Arvutada välja digiteerimiskulud. Autoriõiguste kaitseks peavad pildid olema varustatud nähtamatute vesimärkidega.