1980dad loominguperiood. Smf preld "Fauni prastluna", ooper "Pelleas ja Melisande". Oli pianist, dirigent ja helilooja. Kirjutas suurele orkestrile kuid klalt vaiksemat muusikat. Suur thtsus lkpillidel, muusika pole rtmiline. Kujundas vlja uue klaverimngustiili. Vastandatakse kaugeid helistikke, palju passaae, meloodilised liinid pikad, arbeetod, detailne pedaliseerimine. Sit "Lastenurk". Maurice Ravel (1875- 1937)- isa prantslane, ema bask. Muusikaline andekus avaldus noorelt. ppis Pariisi konservatoorimus kompositsiooni ja klaverit. Ji 3 korda ilma Rooma preemiast, 4l korral loobus ise. Oli kiindunud Hispaania kultuuri ja muusikasse. Pras erilist thelepanu rtmile, kasutas Hispaania rahvatantse haneerat ja boolerot. Peamised orkestrim ja virtuooslik klaverimuusika. Smf. Sidid "Hispaania rapsoodia", "Hane- ema", ooperid "Hispaania tund", "Laps ja vlumaailm", klaverikonts D-duur, G-duur. Ballett "Daphnis ja Chloe", "Boolero". Raveli ja Debussy vrdlus: D armastas vrvikllaseid klasid, R oli vga
teine. Võrreldes eelmise etüüdiga on see voolavam ja kohati kurvameelsem ning dramaatilisem. Pianist Andrei Ivanovit on pärit Venemaalt ning on õppinud Peterburi konservatooriumis ja Vene Muudikaakadeemias Moskvas. Oma haridue tipul lõpetas ta Saksamaa Muusika kooli Karlsruheis. 1994 võitis ta Grand Prixi kuldmedali ning ta on saavutanud hea tunnustuse Venemaal, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Hetkel on ta ise õpetaja Peterburi Rimski- Korsakova nimelises konservatoorimus ning on sageli ka kohtunikuks rahvusvahelistel võistlustel Venemaal ja välismaal." Aastal 2001 mängis ta Kanada filmis ,,Glen Gould's reisid Venemaale aastal 1957 ", kus ta tõlgendas J. S. Bachi loomingut. Ise arvan , et Ivanovit mängis väga heal tasemel klaverit , sest ta suutis publiku enda mänguga kaasa haarata peaaegu alati . Samuti suutis ta isegi teise helilooja loomingusse ise ennast sisse tuua ning avaldas läbi oma tunnete enda stiili. Kindlasti omab ta
annaabi.ee 
