Tselluloos paberi koostises laguneb ning paber muutub happelisemaks, hapramaks ja jäigemaks. Kõik vananemisprotsessid on üksteisega tihedalt seotud. Mida kaugemale on arenenud tselluloosi hüdrolüüs, seda intensiivsem on oksüdatsioon. Mõjutavad neid protsesse tegurid nagu valgus, õhuniiskus, kõrge temperatuur, bakterid, saasteained, happed. Muutused paberis sõltuvad erinevatest faktoritest: paberi toormaterjalist, valmistamise tehnoloogiast, säilitustingimustest ning ka konservaatori poolt kasutatavatest materjalidest. Väga halvasti on môjunud paberi säilivusele puidu ja kampolliimistuse kasutuselevõtt 19. sajandi keskel. 6. millist paberit nim neutraalseks, millist nõrgalt happeliseks ja millist tugevalt happeliseks neutraalne paber pH= 7; happeline pH< 7; aluseline pH >7 nõrgalt happeline pH 5,0...6,0 7. kuidas mõjutavad paberit keskkonnatingimused milles suhtes on paber eriti tundlik ja kergesti kahjustatav
hakkas tööle zooloogiamuuseumi konservaatorina. Peterburist sõitis ta ühel suvel enne saatuslikku Turkestani-retke veel kord Matsalu lahele. Kahjuks ei ole selle kohta midagi trükis ilmunud ja ka Russowi päevikud on siiani leidmata. Pärast esimest maailmasõda jätkas Matsalu looduse uurimist H.Riikoja, kes kogus 1920. aasta juunis lahel ja Sauemerel planktonoloogilisi proove. Uue ekspeditsiooni võttis prof. Riikoja Matsalu lahele ette 1924 aasta koos Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaatori M. Härmsiga.Saabunud üle lahe Kiidevast purjepaadiga , peatusid nad 17.mail Metskülas Kägi talus. Riikoja viibis peamiselt lahel, selgitades selgrootute levikut seoses lahevee soolsuse muutumisega. Härmis tegi aga vaatlusi Matsalu lahe linnustikust ning märkis olulisi muutusi russowi aegadega võrreldes. Nüüd oli registreeritud kokku 89 linnuliiki. 1928. aasta suvel alustas Matsalu lindude uurimist E. Kumari kes tegi väga põhjalikke vaatlusi lahe rannikul, saartel ja roostikus
teaduskonnakogus, 1938--39 Ülikooli Nõukogu usuteaduskonna esindaja, 1943--45 Usuteaduse Instituudi süstemaatika õppejõud, 1956--95 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni (Usuteaduse Instituudi) süstemaatika professor. 1935.--40.aastal ja 1942---1943- aastal oli ta usuõpetuse õpetaja H. Treffneri Gümnaasiumis. 1942.--43. aastal sai temast Tartu koolide inspektor gümnaasiumide ja kutsekoolide alal. 1940. aastal sai temast Õpetatud Eesti Seltsi mündikabineti konservaatori abiline ja raamatukogu töötaja. 1962--69 EELK Konsistooriumi välissuhete referent. 1939 EELK esindaja Vabariigi Ringhäälingus. Tegi kaastööd ajalehtedele ning ajakirjadele "Akadeemia", "ERK" ja "Usuteaduslik Ajakiri". Kirjutas aktuaalsetes küsimustes ajalehtedele ("Päevaleht" jne.) kaastöid. Tema tähtsamad teosed on: "Jutlus kui teoloogiline probleem", mis valmis 1957. aastal , "Evangeelse eetose alused" 1/4 valmimisaasta on 1958, Galaatia kirja
annaabi.ee 
