Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega
võimsuslülitides, kondensaatorides ja kaablides olenevalt nende viskossusest. Tähtsamad õlide omadused peavad olema: Suur elektriline tugevus KV; Suure eritakistusega (Mahu); Võimalikult väike voolu kadu; Kõike eleltrilised parameetrid peavad vastama tegelikule temperatuurile tan50c ;Keemiline vastupidavus: leektäpp-on niisugune temperatuur mille juures aurustunud vedelik võib sütida.; Niiskuse ja gaasimullide konsertatsioon vedelikus. Vedeldielektrikud peavad vastama järgmistele füüsikalistele omadustele: Tihedus; hangumis ja keemis temperatuur; süttimistemperatuur (leektäp);viskoossus erinevatel temperatuuridel 31. Kuidas ja milleks määratakse vedel dielektriku viskoosust? Viskoosust määratakse ekspress meetodil fordi koonusel kus siis võetakse arvesse vee voolavus ajas ja õli voolavus ajas nende vaheline suhe. Seda määratakse selleks et teada vedeldielektriku voolavust. 32
Purskaevude piirkonnas tekib palju. Kerged aeroioonid. Negatiivsed tekivad hapniku ja osooni paaasil. Pluss tekib lämmastiku ja CO2 paasil. Õhu keskkonna iotsooni põhinäitajaks on aeroioonide konserdatsioon õhus. St kindlamärgiga aeroioonide arv ühes cm3 õhus. Maalähedases õhukihis on pluss ioonide konserdatsioon suurem. Negatiivsed sadestuvad. Üheks aeroioonide neelajaks on inimesed. Inimesele mõjuvad hästi kerged + aeroioonid. 1000-1500 konsertatsioon 1 cm3 õhus. Ruumides aeroioonide suurendamiseks kasut aeroionisaatoreid/õhuionisaatoreid. See kiirendab aju tegevust, parandab õppimis võimet. Hoone piirete soojus omastatavus ja soojuspüsivus Piirde pinna omadust suurel v väiksemal määral omastada soojust perioodiliselt muutuva temp puhul nim piirdesoojus omastatavuseks. Piire soojus juhtivus oleneb , c, , õhu temp ja ppirdetemp kõikumise perioodidest tundides. s-soojusomastatavus [w/m2k] s=2,5
annaabi.ee 
