sätestatud abiellumislubadusena, kuid see ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks, kui lubadust ei täideta, sellestkõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Abielu olemus: abielu definitsioon ei ole seadusega paika pandud. Abielu instituut on ajapikku kujunenud lähtuvalt Euroopa religioonist ja rooma õiguse printsiipidest. Abielu olulisemad põhimõtted: 1. heteroseksuaalsuse põhimõte-abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel; 2. konsensusprintsiip-abielu põhineb vabal tahtel; 3. monogaamia põhimõte-monogaamiline liit; 4. eluaegsuse põhimõte-käsitletav kui mehe ja naise ulatusliku, põhimõtteliselt lahutamatu, kogu eluks sõlmitud kooseluna. Abielu sõlmimise eeldused: mehe ja naise vahel; täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine); piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel;
Demokratiseerimine toob kaasa valimisõiguse pideva laienemise (18. saj. Esimesel poolel seisuse valimised, lõpus aga juba üsna üldine õiguse) ja valimisõiguse andmine naistele (19. saj. Algul ennekuulmatu ning alles 20. saj. Poolele on see muutunud Euroopas valitsevaks) lisaks ka parlamentide üleminek kahekojaliselt ühekojalisele (19. saj. Ei olnud tavaliselt üks koda valitav ning selle tähtsus seisnes selles, et kodade vahel kehtis konsensusprintsiip). Kusjuures üleminek ei toimu föderaalriikides, kuid seal on kahel kojal erinev funktsioon. Samuti toimub üleminek vabariigile. Konstitutsionalismist rääkides muutub 19. saj. Seadused ja õigusaktid palju täpsemaks, paraneb õigustehnika. 19. saj. Muutub tavapäraseks ja vältimatuks seadusandlik bülletään, muutub loomulikuks see, et seadus peab olema inimestele kättesaadav. Polifikatsiooni, mis oli veel üks oluline arengusuund, idee taga seisavad eelkõige liberaalsed