Seetõttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda toetudes meeltetunnetuse kaudu kujunenud “arvamustele”. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed konkreetse kogemussituatsiooni suhtes, mis väljendub selles, et samade asjade kohta kujuneb välja arvamuste paljusus ja vastandlikkus. Niisuguste inimeste maailmamõistmise suhtes peab paika Protagorase ütlus, et iga asja kohta saab väita kahel vastandlikul viisil. Seevastu konsensuslike väärtusorientatsioonide kujunemine – selle kohta, mis “ühele polis`ele paistab õiglane ja ilus” – on “arvamuste” tasandil alati problemaatiline. Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb. Sokrateselt päritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mõtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-
on peamine alus majanduspoliitika arendamisele ja pideva progressi saavutamisele. Sellise infrastruktuuri loomine arengumaades on vajalik, et tõsta tootlikkust, konkurentsivõimet ja ekspordi eelduseid. Mida saavutatakse rahvusvahelise standardiseerimisega? Tööstusharude piires eksisteerivate standardite olemasolu on paratamatu eeltingimus, kui soovitakse toodete ja teenuste vastavust teatud kriteeriumitele. Tööstusharude-sisesed standardid on konsensuslike kokkulepete resultaadid, milledeni on jõutud kõigi majanduse osapoolte - varustajate, tarbijate ja tihti ka valitsuse kokkulepete tulemusena. Lepitakse kokku tingimuste ja kriteeriumite osas, mida hakatakse rakendama jätkuvalt. Standardiseerimise eesmärkideks on: kaasa aidata kaubavahetusele ja tehnoloogia integratsioonile, suurendades toodete ja teenuste ühtesobivust tõsta toodete kvaliteeti ja usaldusväärsust, ning seda mõistliku hinna eest
annaabi.ee 
