Sepa-Jan ehk Jan Kovar nende keeles. Varsti selgus, et Jan polnud sobiv sepatööks. Siis läks Jan habemeajajaks ja meister Konradi õpipoisiks ning asus ka sinna elama. Konrad oli kirurg ning töötas ülikooli juures. Sinna sai ta tööle tänu oma saksa keele oskusele. Ta hakkas Jani kutsuma Hans Schmidtiks. Konrad oli pikka kasvu, hallide juustega ja pika halli habemega ning oli abielus endast 30-aastase naisega. Hans pidas teda suureks eeskujuks ja tahtis saada temasuguseks. Kuid Konradil oli ka konkurent meister Kosma- tuntud alkeemik, naljatades on teda kutsutud ka nõiaks. Hans tundis isegi kiusatust minna üle Kosma poolele, aga selleks ei olnud mingit võimalust, sest peremeest ei saanud vahetada. Üks kord ütles meister Konrad, et küll ta oleks õnnelik, kui saaks kuskilt laiba ülikoolile, seoses lahkamisega. Kuna Hans oli vaene ja ainult õpipoiss, otsustas ta rääkida peremehele oma plaanist laip muretseda
toimus 18.-19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka uurimismeeto- did. Historiograafia teke on seotud rea kontseptsioonidega. . . Kõigis neis ise- loomustatakse ajalookirjutust peamiselt kahe tunnuse järgi — eesmärk ja meetod. Enne edasiminekut teeme ühe põike — Hiina ajaloo uurija Nikolai Kon- rad kirjutas raamatu pealkirjaga “Ajaloo mõte”. Konrad ise on etniliselt kaht- last päritolu, tema kohta võiks ütelda. . . venesakslane. Konradil on üks ar- tikkel Hiina ajaloolasest Sima Qian’st. Puudub vahe minevikust teatamise, 25 väärtustamise ja uurimise vahel. Miks ta nii teeb? Kas ta ei olnud Collin- gwoodist kuulnud? Konrad on tüüpiline 19. sajandi humanist, aga ajaloofi- losoofiat ta ei tundnud ja küsimusi ta esitada ei osanud. Konrad eeldab, et iga ajaloost kirjutaja on ajaloolane. Eesmärk on teadmine
annaabi.ee 
