Kambriumis tavalised, kuid nad olid väikesed ning võrreldes hilisemate Paleosoikumi ajastusse kuuluvate järeltulijatega vähelevinud ja üsna tähtsusetud. Okasnahksed olid Kambriumi ajastul esindatud rohkearvuliste variatsioonidega, aga ükski neid polnud sarnane tänapäeval elavate okasnahksete- meritähtede, merisiilikute ja meripuradega. Kambriumi lademest on kivististena leitud vähesel hulgal konodonte - need on hammast meenutavad struktuurid, mis kuulusid ujuvale konodondiloomale. Samuti on leitud ostrakoode, kes kuuluvad lülijalgsete hõimkonda. Kambriumi ajastul esines tõenäoliselt palju pehmekehalisi loomi, kes aga ei säilinud fossiilsetena. Üheks selliste eluvormide tõestuseks on hästi säilinud jäljendid Kesk-Kambriumi vanusega Burgessi kiltadest. See kuulus leiukoht asub Briti-Kolumbia kaljumägedes. Burgessi must savikilt kuhjus sügavaveelistes tingimustes, mis oli peaaegu hapnikuvaba. Seega puudusid seal kiskjad ja pehmet kude lagundavad bakterid.
elu arengus. Esimesed skeletiga organismid olid kõik väikesed. Põhiliste kehaplaanide kujunemine. Kui Kambriumis oli skeleti materjaliks põhiliselt kaltsiumfosfaat, siis Ordoviitsiumistalates kaltsiumkarbonaat. Osadel Kambriumi hõimkondadel on selged järeltulijad tänapäeval, siis esines neid, kellel puuduvad otsesed järglased (Burgess Shale, Hiinas, nad olid 80% ulatuses pehmekoelised või nõrgalt skeleteerunud) ja ei oleks pidanud säilima). Konodondid hambakesed, mis kuulusid nn konodondiloomale, ühed varaseimad selgroogsed. Ilmusid Kambriumi lõpus ja surid välja Triia lõpus. 5. Milline oli liigitekke dünaamika Ordoviitsiumis? Kas tekkis juurde ka mõni suurem rühm? Ajastu teisel poolel toimus suur liigiteke, aga päris lõpus toimus järsk väljasuremine seoses jäätumisega. Ordoviitsiumi teises pooles, enne järsku väljasuremissündmust, oli üsna pikalt sobivaid tingimusi merefaunade mitmekesistumiseks. Toimus just merefauna mitmekesistumine
annaabi.ee 
