tolmukapead. Tolmukaniiidid on läbilõikes harilikult ümmargused keskel asetseva juhtkimbuga. *Tolmukapea koosneb kahest tolmukotist. Nende ühinemiskohta nimetatakse konnektiiviks ehk nidemeks. Konnektiivis lõpeb tolmukaniidist tulev juhtkimp. Tolmukoti seina rakukihid väljaspoolt sissepoole on järgmised: * epiderm ehk eksoteetsium-- ühekihiline; * endoteetsium ehk fibrooskiht -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud rakkudest kiht *vahekiht -- mitmekihiline, koosneb väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib olla kadunud;
mesofüll sammas- ja kobekoeks väga harva. Nii tupp- kui kroonlehtedel võib esineda õhulõhesid. Õie steriilsete osade anatoomiline ehitus sarnaneb üldjoontes lehtede ehitusega. 6.1. Tolmuka ehitus Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna (androeceum). Tolmukas (staminum) ehk mikrosporofüll on õie osa, kus arenevad tolmuterad. Enamasti on juba palja silmaga võimalik eristada tolmukapead (anthera) ja -niiti (filamentum). Nende ühinemiskohta nimetatakse konnektiiviks (connectivum) ehk nidemeks (joonis). Tolmukaniidi anatoomiline ehitus on lihtne -- juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud epiderm. Nii tolmukaniidil kui -peal võib esineda karvu ja õhulõhesid. Tolmukapea koosneb kahest tolmukotist (saccus antherae). Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa ehk mikrosporangiumi (loculus antherae), sel juhul on tolmukas neljapesaline.
annaabi.ee 
