organisatsioon aga oli ka religioosne üksus - kodanikud koos austasid jumalaid. tähtsamate jumalate austamine oli riigi kontrolli all. riik on teatud mõttes kirik. iga linnriik määras ülempreestri. koos ohvertati jumalatele. kollektiiv pidi vastutama ka iga isiku eest. kui 1 solvas jumalat, siis karistus võis langeda kõigi peale. karitada tuli jumalat solvanud kodanikku. ÜHIS VASTUTUS ·ilma preester konnata religioon - ei olnud seda kui omaette seisust. preestrid olid inimesed kes täitsid konkreetseid piiritletud rolle kogukonna eest - olid riigiametnikena ametisse määratud. need kes on konkreetse templi juures olid preestrid aga nad olid seotud ainult ühe jumalaga ja ühe ül-iga. nad ei olnud preestrid üldises mõttes. preestri suguvõsad olid kõrged. kui jätta preestri seisus kõrvale, siis elasid tavalist seisusekohast elu, ei erinenud teistest
koju saatma. Ita maja vastas elas saatuse tahtel teatri elektrik, kes neid aknast nägi ja seejärel läks Ilmar Tammuri juurde kaebama. Tuli suur pahandus, kuna Ital oli tol ajal Draamateatri peanäitejuhi Tammuriga lähedased suhted. Aga kokku nad Gunnariga jäid ja olid koos lõpuni. Ita ja Gunnar puhkasid palju ja reisid mööda Eestit samuti palju. Nende suved Pärispeal, Gunnari suvekodus, olid helged. Nad võisid kahekesi tundide kaupa mööda metsi konnata. Mõnikord olid nad isegi pikemalt kahekesi Hiiumaal ja lihtsalt puhkasid. (4) Ita nendib, et tegi Gunnarile elu jooksul palju liiga, kuigi nad tülitsesid üldiselt harva. Ta on palju mõelnud, miks Gunnar ei tulnud tema juubelitele, vaid võttis kodus napsi. Talle hakkas tunduma, et võibolla olid need korrad, kus Gunnar tunnetas, et Ita on tugev näitleja ja on ikka veel tööl, kuid tema pidi oma lavakarjääri liiga vara lõpetama. Nii Tammur kui Baskin alahindasid Gunnarit väga